ZIS 127

ZIS 127

073001

BUSS

Kui isake Stalin oli rahva keelel ja meelel, siis kandis ka nõukogude esimene linnade vaheline kiirbuss ZIS 127 oma nina peal suure juhi nime - Zavod Imeni Stalina.

Loomulikult oleme me harjunud tänapäeval kiirete ja mugavate bussidega, kuid 1956. aastal valminud uhke liinibussi taustsüsteemi paremaks aimamiseks on hea teada, et veel aasta varem sõideti veoautode kastis, present tuule käes plaksumas.

TEHNILISED NÄITAJAD

ZIS 127 pikkuseks on 10 meetrit ning buss sobib reisimiseks ainult asfalteeritud linnade vahelistel maanteedel.

  • Bussis on mugavad istmed, kuid seljatoed ei ole kallutatavad.
  • Igal reisijal võib olla väiksem kohver, mis paigutatakse põranda alla olevasse pagasiruumi.
  • Salongi tagumises osas on müra tase väga kõrge, seega omavaheliseks suhtlemiseks peab häält tõstma.
  • Akende ülemised osad on avatavad ja natuke puhub värsket õhku sisse, mistõttu külma ilmaga ei suuda kütteseade salongi soojaks kütta. Kui aga bussis on kuumad südamed, siis ei ole see nii segav tegur.

AJALUGU

2008 aastal otsustasime teha endale suurejoonelise kingituse - osta 1956. aastal toodetud ZIS-127.

Sõnad "suurejooneline" ja "kingitus" olid bussi kohta sel hetkel küll väikese avansina öeldud, sest omal jõul buss siis ei liikunud ja kunagise maanteede hiilguse äratundmiseks pidi päris palju fantaasiat kasutama.

Buss nägi meie juurde jõudes välja just täpselt selline, nagu ta oleks juba ligi 50 aastat linnast linna ja külast külla sõitnud. Pisut kulunud, kuid väärikas.

Tänaseks on bussi juures askeldanud nii Buslandi kui SEBE tublid remondimehed. Vaeva on nähtud palju, kuid buss on ka seda väärt. On ju tegemist ainsa veel säilinud ZIS-127 tüüpi bussiga ja kui meie ei oleks seda ressursimahukat renoveerimistööd ette võtnud, ei oleks ilmselt kogu maailmas enam ühtegi taolist bussi alles.

AJALUGU